K: Millised tegurid mõjutavad paagutamist?
V: Peamised tegurid, mis mõjutavad tulekindlate materjalide paagutamist, on tooraine iseloom, lisandid, paagutamistemperatuur ja säilivusaeg, põletuskeskkond ning vormimismeetod ja rohelise keha rõhk.
K: Milline on aja mõju paagutamisele?
V: Paagutamisaja pikenemisega keraamilised osakesed kasvavad ja kolmemõõtmeliste pooride suurus suureneb. Paagutamisaja pikenemisega proovi poorsus esmalt väheneb ja seejärel suureneb ning survetugevus esmalt suureneb ja seejärel väheneb.
K: Milline on kiireim paagutamisprotsess?
V: FAST (Field Assisted Sintering Technique) on arenev tootmistehnoloogia, mis pakub kõrgemat kuumuse kiirust, madalamat paagutamistemperatuuri ja kiiremaid aegu kui tavalised konsolideerimisprotsessid.
K: Kuidas paagutamisaeg tihedust mõjutab?
V: Tulemused näitasid, et temperatuuri ja paagutamisaja tõusuga suurenes proovide tihedus 91,11 protsendilt 96,53 protsendile ja proovi kõvadus paranes 536 Hv-lt 1433 Hv-ni tänu väiksemale poorsusele (proovi suurem tihedus). paagutamistemperatuuri tõusuga) proovides.
K: Kui palju energiat paagutamisahi tarbib?
V: Erinevate tehaste andmete põhjal võib paagutamisprotsessi keskmiseks energiaks hinnata 1,8 kWh kg21. Lisaks otsesele energiatarbimisele gaaside soojendamiseks paagutamisahjus on gaasidega seotud paagutamise ajal ka muud energiabilansid.
K: Mis on kõrge temperatuuriga vaakumpaagutusahi?
V: Neid kasutatakse ka mitmesuguste kõrge temperatuuriga protsesside jaoks, nagu karburiseerimine, ümberkristallimine, räni infiltratsioon, nitrideerimine (Si3N4 moodustumine), vaakumpaagutamine või metalliseerimine. Saadaolev maht: 1 dm³ kuni 10 m³ max. temperatuur 2800 kraadi.
K: Mis on vaakumkuumtöötlus?
V: Aja jooksul imab iga materjal endasse kokkupuutuva õhku koos õhus sisalduva tolmu ja veeauruga. Materjal reageerib keemiliselt ja tekivad oksiidid, nitriidid või muud ebasoovitavad ühendid. Neid võib pidada lisanditeks või saastumiseks. Materjali kuumutamine vaakumis võimaldab seda puhastada ja kaitsta. See on võimalik, kuna saasteained kas aurustuvad kuumutamisel või lagunevad termiliselt hapniku puudumisel. Sel viisil eraldatud lisandid ja saasteained saab seejärel ahjust vaakumi abil eemaldada. Vaakumis kuumtöötlemise eeliseks on see, et materjali kuumutamisel oksüdeerumise vältimiseks pole vaja kulukaid või kergestisüttivaid gaase, nagu vesinik või argoon.
V: Paagutamine on protsess, mille käigus pulbrist hulgitoodete valmistamiseks kasutatakse soojust ja rõhku. Paagutamisel kasutatav temperatuur on suhteliselt madal ja madalam paagutatava materjali sulamistemperatuurist. Paagutamist saab kasutada mitmesuguste materjalidega, nagu metallid, keraamika, plastid ja pooljuhid. Paagutatud pulbri osakeste suurus võib ulatuda nanomeetritest mikromeetriteni.
K: Mis on rõhuvaba paagutamine?
V: Survevaba paagutamine toimub ilma välise surveta. See võimaldab paagutatud materjali ühtlast tihendamist vastupidiselt tavapärastele kuumpressimismeetoditele. Rõhuvaba paagutamist võib veel liigitada reaktsiooni- ja atmosfääripaagutamiseks. Paagutamise reaktsioon hõlmab roheliste komponentide vahelist reaktsiooni, et moodustada paagutav side. Atmosfääri paagutamine toimub spetsiaalses atmosfääris, näiteks inertgaaside atmosfääris. Mõned näited rõhuvabadest paagutamismeetoditest hõlmavad termilist plasmapaagutamist, mikrolainepaagutamist ja millilainepaagutamist.
K: Mis on surve all paagutamine?
V: Surve all paagutamist saab klassifitseerida tahke tihenduspaagutamiseks ja gaasiga tihendamiseks. Vähesed näited surve all olevast paagutamisest on kuumpressimine, kuumisostaatpressimine, ülikõrgsurvepaagutamine, sädeplasma paagutamine ja kõrgsurvega reageeriv paagutamine.
K: Mis on reaktiivne paagutamine?
V: Reaktiivne paagutamine on protsess, mis hõlmab reaktiivse elemendi lisamist paagutatavatele pulbritele. Paagutamisprotsessi käigus reageerib reaktiivne element ühe või mitme muu pulbri elemendiga, moodustades uue ühendi, mis seob pulbrid omavahel. Selle protsessi tulemusena moodustub tahke objekt, millel on ainulaadsed omadused, mida traditsiooniliste paagutamismeetoditega pole võimalik saavutada.
K: Mis on CIP-paagutamine?
V: Külm-isostaatpressimine (CIP) paagutamine: CIP-paagutamine on protsess, kus pulbrid asetatakse suletud anumasse ja seejärel allutatakse kõrgele rõhule. Seda protsessi kasutatakse sageli keeruka kujuga tihedate homogeensete osade loomiseks.
K: Mis on SPS paagutamine?
V: Spark Plasma Paagutamine (SPS): SPS on protsess, mille käigus kasutatakse sädet pulbrite kuumutamiseks suletud anumas. Seda protsessi kasutatakse sageli suure tugevuse ja suurepärase elektrijuhtivusega suure tihedusega osade loomiseks.
K: Mis on HIP-paagutamine?
V: Kuum-isostaatpressimine (HIP) paagutamine: HIP-paagutamine sarnaneb CIP-paagutamisega, kuid pulbrid kuumutatakse enne kõrgele rõhule allutamist kõrgele temperatuurile. Seda protsessi kasutatakse sageli suure tihedusega homogeensete osade loomiseks, millel on suurepärased mehaanilised omadused.
K: Mis on välipaagutamine?
V: Põlluabiga paagutamine kasutab pulbrite tihendamiseks elektrivälja. Seda protsessi kasutatakse sageli suure tihedusega homogeensete osade loomiseks, millel on suurepärased mehaanilised omadused.
K: Mis on mikrolaineahjus paagutamine?
V: Mikrolaineahjus paagutamine kasutab pulbrite soojendamiseks mikrolaineenergiat. Seda protsessi kasutatakse sageli suure tihedusega homogeensete osade loomiseks, millel on suurepärased mehaanilised omadused ja mis on kiirem kui traditsioonilised paagutamismeetodid.
